Sapa asub Põhja-Vietnamis Hiina piiri lähedal. Sapa linnake ise on umbes 1500 m kõrgusel merepinnast. See on seljakotirändurite seas väga populaarne koht. Sinna saamiseks on sul mitmeid võimalusi, me valisime selle kõige "mugavama" 5,5-tunnise bussireisi. Piletid ja hotelli ostsime kuskil nãdal aega ette.
Pärast 3 päeva Hanois veedetud aega olime väga õnnelikud, et saame natukene rahu ja linnakärast eemale. Buss võttis meid kell 7.00 hommikul peale ning viis meid 6 tunniga läbi mãgede ja järjest kõrgemale sõites kohale. Ei saa mainimata jätta ka neid kitsaid teid, mis kuristike ãärele olid ehitatud ning kus bussid rõõmsalt kõik edasi-tagasi turiste vedasid. Sapa linn ise oli aga pãris suureks keskuseks kujunenud. Arvasime, et see on pisikene külakene, aga kuna turistide arv järjest suureneb, siis hotelle kerkib sinna nagu seeni pärast vihma. Need vaated olid aga seda kôike väärt. Meie hotellitoa rõdu oli samuti kauni vaatega alla orgu.
Pärast 3 päeva Hanois veedetud aega olime väga õnnelikud, et saame natukene rahu ja linnakärast eemale. Buss võttis meid kell 7.00 hommikul peale ning viis meid 6 tunniga läbi mãgede ja järjest kõrgemale sõites kohale. Ei saa mainimata jätta ka neid kitsaid teid, mis kuristike ãärele olid ehitatud ning kus bussid rõõmsalt kõik edasi-tagasi turiste vedasid. Sapa linn ise oli aga pãris suureks keskuseks kujunenud. Arvasime, et see on pisikene külakene, aga kuna turistide arv järjest suureneb, siis hotelle kerkib sinna nagu seeni pärast vihma. Need vaated olid aga seda kôike väärt. Meie hotellitoa rõdu oli samuti kauni vaatega alla orgu.
Esimese päeva õhtul tegime väikse jalutuskäigu meie hotelli lähedal. Sellised võimsad vaated avanesid meile.
Olime sõna otseses mõttes pilvepiiril.
Samuti tegime linnale tiiru peale.
See on Aasia ju.
Poisid kaevasid koppa välja.
Poes shopates avastasin, et ma pole üksi.
Ma nüüd ei tea, kas see oli armas, et see imepisikene türuk seal tikkis või ei. Mägedes matkates pidime lãbi külade sõitma, kus peatutes lapsed lausa jooksid su juurde, et sulle midagi müüa, samal ajal oma armsat kurva nägu tehes.
Kohalikud müüsid ilusat käsitööd.
Sead jooksid igal pool vabalt ringi. Vot see on free range põssa.
Mina kaunis kommunistlikus Vietnamis, kus Lenin on aumees. Sirp ja Vasar peaks olema teisel lipul.
Väga popp on teha 2-3 päevane jalgsimatk läbi mägede ja ööbida kohalikes külades ning seelãbi kohalikke hästi tundma õppida. Saab teha ka vabatahtlikku tööd. Meie oleme aga laisad turistid ning samuti oli meil vaid 2 päeva aega, seega otsustasime rentida rolleri. See oli meie parim otsus nähes neid vaeseid inimesi, kes pidid üles-alla matkama päikese käes. Me jõudsime lühema ajaga näha palju rohkem ning saime ka istuda ja nautida lihtsalt loodust. Pealegi olid need pilved nii kahtlased, et kui oleks hakanud sadama, oleksime kohe koju saanud sõita.
Riisiterrassid.
Leidsime ühe matkalise, kes meist lõpuks koos ühe pildi tegi.
Mul oli vaja iga natukese aja tagant peatuda, et jälle pilti teha!
Õnnelik mina hommikuse udu sees.
Minu unistus oli Aasiasse tulla. Siin ma olen. Dream big!
Loksume bussiga tagasi Hanoisse, kus veedame 2 ööd, et ennast välja puhata ja siis lãheme väiksele kruiisile! Päikest!